Kätlin, Pirje ja Kristi olid olemas Hiiumaa inimestele, kellel oli küsimusi ja muresid ning oli võimalik saada ka tasuta vaimse tervise nõustamist.
Miks see südamepäeval oluline on?
Hoolitse oma südame eest iga päev – see töötab sinu heaks ööpäevaringselt.
Me ei ole ainult vererõhunäit, kolesterool, veresuhkur või mõni muu number.
Me oleme tervik. Kui meie tervisenäitajad muutuvad, võib muutuda ka meie enesetunne, tuju, uni, suhted ja usk iseendasse. Mõni haigus või tervisemure mõjutab sageli palju rohkem kui ainult meie keha. Ja siis jõuame ühe väga olulise küsimuseni – kuidas ma iseendaga edasi elan?
Kõige rohkem peame tööd tegema ikkagi iseendaga. Sest üks inimene, kellega me elame iga päev, hommikust õhtuni ja terve elu – oleme meie ise. ❤️
Mõnikord on vaja lihtsalt kedagi, kes kuulab.
Mõnikord kedagi, kes aitab mõtteid korrastada.
Mõnikord julgustust, et astuda esimene samm.
Täna sain mina olla üks neist inimestest, kes oli valmis kuulama ja olemas olema.
Ja võib-olla ongi see kõige olulisem sõnum tänasest päevast: Kogu meie tiimi, kes täna Hiiumaal olime, meie südame asi on, et teie süda oleks hoitud ja korras.
Me aitame inimesi.
Päriselt. ❤️
Aitäh Regionaalhaiglale, aitäh Hiiumaa Haiglale ja aitäh kõigile tänastele inimestele, kes tulite kohale.
Hoolime südamest.
Ja mitte ainult täna. ❤️
Kohtumiseni.
Kätlin Madis
Rahvusvahelisel Südamepäeval käisid Eesti Insuldipatsientide Seltsi nõustamise ja konsultatsiooni spetsialistid Kristi Lepp, Kätlin Madis ja Pirje Lepp koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla meeskonnaga Hiiumaal, kus toimus Regionaalhaigla ja Hiiumaa Haigla koostöös Südamepäev.
Milline päev see oli, kellega kohtuti ja millised mõtted Hiiumaalt kaasa tulid?
Päev oli pikk ja tegus, kuid veel enam täis kohtumisi ja vestlusi, mis jäid saatma ka pärast mandrile naasmist. Päev algas Hiiumaa haiglas, kus tutvuti renoveeritud haiglaruumide, palatite ja patsientidele pakutavate võimalustega. Sealt liiguti edasi Hiiumaa kultuurikeskusesse, kus toimus koostöös Regionaalhaiglaga südamepäev.
Seltsi laua juurde jõudis päeva jooksul väga erinevaid inimesi – insuldi läbi elanud inimesi, nende lähedasi, aga ka neid, kes tulid küsima, mida nad ise saaksid teha, et insult neid ei tabaks.
„Päev oli pikk ja väsitav, kuid väga sisukas ja südantsoojendav,“ võtab Kristi Lepp päeva kokku.
Kätlin Madisele jäid eelkõige meelde kohtumised ja vestlused inimestega: „Inimlikud teemad, olulised vestlused.“
Üheks läbivaks teemaks kujunes ennetus. Vesteldi inimestega, kellele oli tervisenäitajate tõttu määratud ravi, kuid kes olid otsustanud ravimeid mitte võtta või ei mõistnud, miks peab määratud ravi jätkama ka siis, kui enesetunne on hea. Kristi sõnul pani see taas mõtlema sellele, kui suur vastutus on meil endil oma tervise eest.
„Arst saab anda soovitusi ja määrata ravi, kuid lõpuks teeme meie ise otsused, mida oma tervisega ette võtame,“ tõdeb Kristi.
Ravimata kõrge vererõhk, kolesterool ja teised riskitegurid võivad ühel hetkel viia väga tõsiste tagajärgedeni, sealhulgas insuldini. Sama mõte jäi päevast kõlama ka Kätlinile. Tema sõnul sai taas kinnitust see, mida inimesed ka ise vestlustes tunnistasid – haigustele ei mõelda sageli enne, kui need on juba kohal.
„Me ei mõtle haigustele enne, kui see pauguga kohal on. Ja ka siis ei taha me alati uskuda, et kui arst on määranud ravi, siis tuleb seda võib-olla võtta kogu elu,“ kirjeldab Kätlin vestlustest kõlama jäänud mõtteid.
Sama olulised olid kohtumised insuldi läbi elanud inimeste lähedastega. Kristile jäid meelde inimesed, kes tulid rääkima murest oma lähedase pärast. Mõnikord ei otsitudki konkreetset vastust, vaid võimalust rääkida, küsida nõu või öelda välja mõtteid ja tundeid, mida oma perega ei pruugi olla lihtne jagada.
„Mõnikord vajab inimene lihtsalt võimalust rääkida,“ ütleb Kristi.
Kätlin nägi sama teemat teise nurga alt – lähedased annavad haigestunud inimese toetamiseks sageli endast kõik ning võivad selle käigus iseenda sootuks unustada.
„Inimesed, kelle lähedastega on midagi juhtunud, annavad tihti endast maksimumi ja unustavad iseenda. Kurnatus ja stress murravad ka lähedasi,“ tõdeb Kätlin.
Need on hetked, mil tuge ei pruugi vajada ainult patsient. Seda võib vajada kogu tema kõrval olev pere.
Kristile jäi päevast meelde ka inimeste hirm insuldi ees. Küsiti, mida saab ise teha, kas tervislikust eluviisist piisab ja millele peaks veel tähelepanu pöörama.
„Need vestlused olid väga vajalikud ja sisukad,“ ütleb Kristi.
Eriti rõõmustas seltsi tiimi see, et südamepäeva külastajate seas oli väga palju mehi. Nii suurt meeste osakaalu ei ole seltsi üritustel just sageli nähtud.
„Seda oli tõesti väga tore näha,“ tõdeb Kristi.
Päeva jooksul pidas Regionaalhaigla professor Margus Viigimaa loenguid, kardioloogid ja õed tegid tervisekontrolle ning jagasid tervisenõuandeid. Kohal oli ka Sõle taastusravi meeskond, kelle füsioterapeudid õpetasid harjutusi ja nõustasid inimesi liikumisega seotud küsimustes.
Päeva sisse mahtus veel üks veidi ootamatum kohtumine – seltsi tiim jõudis ka Kärdlas tegutsenud Star FM-i stuudiosse, kus tutvustati Eesti Insuldipatsientide Seltsi tegevust, räägiti insuldist ja tehti päeva lõpetuseks mõned lõbusamadki pildid.
Tallinnasse tagasi jõudes oli selja taga pikk päev. Kuid väsimusest tugevam oli tunne, et selliseid kogukonnapäevi on vaja.
„Saime taas olla kellelegi toeks, jagada teadmisi, anda nõu ja võib-olla suunata mõne inimese ka arsti juurde oma tervise eest paremini hoolitsema,“ võtab Kristi päeva tähenduse kokku.
Kätlinile jäi aga päevast kinnitus, et just vahetud kohtumised toovad esile need küsimused ja mured, millest inimesed muidu sageli ei räägi.
Sest vahel võib üks vestlus, üks soovitus või üks õigel ajal arsti juurde suunamine olla väga oluline samm selleks, et insult jääks tulemata.
Aitäh kõigile, kes selle päeva Hiiumaal nii sisukaks ja südamlikuks tegid!
Südame tervis ei ole ainult number vererõhuaparaadil või kolesteroolinäit analüüsivastuses. See on midagi, millele tasub mõelda enne, kui tervis sunnib meid oma elu ümber korraldama.
29.septembril toimub Kärdla Kultuurimajas Südamepäev, kus räägime südametervise hoidmisest, insuldi ja infarkti järgsest elust ning liikumise tähtsusest.
Mina olen seal koos Eesti Insuldipatsientide Seltsi esindajatega, et saaksite meiega rääkima tulla. Tulge küsige julgelt, mida tähendab elu pärast insulti? Räägime patsiendi ja lähedase vaatenurgast oma kogemusi.
Insult või infarkt võib tulla ootamatult. Ka minu enda miniinsuldi kogemus õpetas mulle, et tervise väärtust hakkame sageli päriselt mõistma alles siis, kui midagi muutub. Väga oluline on see, mis saab edasi, kui tervis muutub ja saabub nn argipäev – kuidas inimene kohaneb, liigub, taastub, et oma igapäevaelu uuesti üles ehitada ja kuidas saavad aidata lähedased.
Copyright © 2026 Naeratus OÜ