SÕBRANNA SAADAB SÕNUMI: “ÄRA OLE NII POSITIIVNE, SIND EI VÕTA MUIDU KEEGI TÕSISELT.”
Oli suur au jagada oma kogemuslugu insuldi konverentsil, kus kuulajateks ja kaasamõtlejateks olid meditsiini valdkonna asjatundjad.
Mitu päeva enne esinemist oli mul juba närv sees.
Mul oli konverentsil veidi hirmutav oma miniinsuldi lugu jagada, sest väliselt jätan positiivse mulje ja inimesed ei tea, et peale mini-insulti oli mul 3-4 aastat raskemad ajad. Siiski usun, et selliste lugede jagamine aitab teistel sarnases olukorras inimestel tunda, et nad pole üksi ja tuletab kõigile meelde, et igaühe tee paranemisele on ainulaadne.
Iga esinemine on minu jaoks kasvamise võimalus. Iga kord õpin midagi uut, nii oma tugevuste kui ka arengu kohta. Ka seekord oli ettevalmistus põhjalik, tekst hea ja enesetunne hea, lavale minnes tuli kohe närv sisse.
Alustasin vestluspaneeli küsimusega – et, kui inimene on kunagi raskelt haige olnud, kas nüüd, kui ta on terve ei tohi ta olla õnnelik ja jagada oma lugu positiivsuse võtmes?
Esinemine läks nn täiesti vussi ja tõsine teema asendus naljakate taastumislugudega. Täna tean, et see esinemise ärevus kasvatab mind esinejana ainult tugevamaks ja järgmine kord olen veelgi paremini valmis.
Minu tervise teema tõi minu ellu suuri muutusi ja tänaseks olen kogemusnõustaja, et meie vaimse tervise teemad oleks teadlikumalt hoitud.
Tunnustan kõiki meditsiini valdkonna inimesi, kes olid konverentsile kohale tulnud või jälgisid seda veebist. Eesti Insuldipatsientide Seltsile, kuhu kuulun ka mina, on see oluline samm, et teadvustada, et meilt saab kasulikke teadmisi ja oleme valmis olema teie koostööpartnerid.
