Kätlin Madis, Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimees

Kui minult küsitakse, miks ma panustan oma aega patsiendinõukotta, siis vastan alati lihtsalt – haiglad on loodud patsientide jaoks. Olen ise olnud patsient ning tean omast kogemusest, kui oluline on tunda, et sind kuulatakse, mõistetakse ja sinu vajadustega arvestatakse. Nüüd on mul võimalus anda midagi tervishoiusüsteemile tagasi ning aidata kaasa sellele, et patsientide hääl jõuaks nendeni, kes kujundavad haiglate teenuseid ja arengusuundi.

Minu teekond Regionaalhaigla patsiendinõukojas algas kolm aastat tagasi Eesti Insuldipatsientide Seltsi esindajana. Selle aja jooksul olen näinud, kui palju väärtust võib haigla jaoks luua patsiendi vaade. Alates 2026. aastast on mul au täita Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimehe rolli ning jätkata tööd selle nimel, et patsientide kogemus ja ootused oleksid haigla arengu loomulik osa.

Regionaalhaigla patsiendinõukoda loodi 2019. aastal. Tänaseks kuulub nõukotta seitse patsientide esindusorganisatsiooni: Eesti Hemofiiliaühing, Eesti Insuldipatsientide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Psoriaasiliit, Eesti Reumaliit, Eesti Tsöliaakia Selts ja MTÜ Onkoloogika.

Just see teeb Regionaalhaigla patsiendinõukoja Eestis mõnevõrra eriliseks, et siia kuuluvad patsientide esindusorganisatsioonid. Paljudes haiglates kuuluvad nõukogusse üksikud patsiendid või nende lähedased. Regionaalhaigla patsiendinõukoja liikmetega tähendab see seda, et laua taga ei ole ainult üksikud arvamused, vaid sadade ja tuhandete inimeste kogemused, tähelepanekud ja ettepanekud.

Mis on patsiendi jaoks oluline?

Haiglate eesmärk on pakkuda tipptasemel ravi. Kuid tänapäeva tervishoius ei piisa enam ainult meditsiinilisest kvaliteedist. Sama oluline on inimkesksus – see, et patsienti kuulatakse, tema vajadustega arvestatakse ja teda kaasatakse ravi puudutavatesse otsustesse. Rahvusvahelised uuringud ning Eesti haiglate kogemus kinnitavad, et kaasatud patsient on teadlikum, tunneb end turvalisemalt ning saavutab sageli ka paremaid ravitulemusi.

Kogemusnõustajana kohtun igapäevaselt inimestega, kes vajavad lisaks ravile ka tunnet, et neid kuulatakse. Sama põhimõte saadab mind ka patsiendinõukojas – patsient ei taha olla ainult haigusloos olev diagnoos, vaid inimene oma küsimuste, hirmude, lootuste ja vajadustega. Mõnikord ei jää inimesele kõige eredamalt meelde mitte meditsiiniline protseduur, vaid see, kuidas temaga räägiti, kas talle anti piisavalt infot ja kas ta tundis ennast hoituna. Just need kogemused kujundavad usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Patsiendinõukoja eesmärk ei ole lahendada üksikuid kaebusi ega ravijuhtumeid. Meie roll on olla haiglale strateegiline partner, kes aitab näha teenuseid läbi patsiendi silmade. Sageli märkavad patsiendid ja nende lähedased detaile, mis kiire töötempo juures võivad jääda märkamata. Selleks ongi patsiendinõukogud loodud.

 

Koos muudame haigla inimkesksemaks

Näiteks oleme Patsiendinõukoja liikmetega Regionaalhaiglas kaasa rääkinud uue verevõtuala loomisel. Meie küsimused olid lihtsad: kas patsient saab aru, kuhu minna? Kas liikumisteekond on loogiline? Kas ooteala on mugav ja arusaadav?

Samuti osalesime aktiivselt uue patsiendivihiku loomisel. Tervishoiutöötajad on oma ala eksperdid, kuid vahel võib meditsiiniline keel jääda patsiendile keeruliseks. Meie ülesanne oli aidata muuta info selgemaks, arusaadavamaks ja inimlikumaks.

Oluline teema on olnud ka haiglas orienteerumine. Regionaalhaigla on suur ning kui inimene sattub haiglasse esimest korda, ei soovi ta, et õige koha leidmine, tekitaks lisastressi. Olen ise kuulnud lugusid patsientidest, kes eksivad haiglas korduvalt või jõuavad vastuvõtule viimasel hetkel, sest õige tee leidmine osutub keeruliseks. Sellised kogemused võivad tunduda pelgalt detailidena, kuid patsiendi jaoks mõjutavad need märkimisväärselt kogu haiglakogemust.

Sama lugu on paljude teiste igapäevaste küsimustega. Näiteks on meieni jõudnud tagasisidet inimestelt, kes satuvad erakorralise meditsiini osakonda ootamatult ning avastavad, et telefoni aku on tühi. Sellises olukorras, kus telefon saab tühjaks ega saa lähedastega ühendust võtta, tekitab täiendavat ärevust. Ka sellistele praktilistele küsimustele püüame koos haiglaga lahendusi leida.

 

Haigla kui tervik

Need näited illustreerivad hästi, miks patsiendinõukoda on haigla juures vaja. Patsient ei näe haiglat organisatsioonina. Tema kogeb haiglat tervikuna – alates parkimisest, viitadest ja registratuurist kuni suhtluse, raviprotsessi ja koju kaasa antava infoni. Just patsiendi vaade aitab märgata kohti, kus teenust saab muuta paremaks.

Praegu tegutseb Eesti haiglate juures juba üksteist patsiendinõukoda. See näitab selgelt, et Eesti tervishoid liigub üha enam patsiendikeskse lähenemise suunas. Rahvusvahelise patsiendipäeva keskne küsimus on „Mis on patsiendi jaoks oluline?“ ja seesama küsimus on saanud ka Eesti haiglates üha tähtsamaks.

 

Patsiendipäeva tähistati ühiselt üle kogu Eesti

1. juunil tähistasid Eesti haiglad ühiselt rahvusvahelist patsiendipäeva, juhtides tähelepanu sellele, et lisaks diagnoosile tuleb tervishoius märgata ja kuulata inimest ennast. Selleks, et patsiendi vaade jõuaks reaalselt otsustajateni, tegutseb Eesti haiglate juures üksteist ametlikku patsiendinõukoda, mis toovad inimeste tegelikud kogemused ja ootused haiglate igapäevasesse arendustöösse.

Regionaalhaigla patsiendinõukoda esindab lisaks Regionaalhaiglale ka Läänemaa Haiglat, Raplamaa Haiglat ja Hiiumaa Haiglat. Oleme käinud nendes haiglates kohapeal, kohtunud töötajate ja juhtidega ning tutvunud nende töökorraldusega. Mida paremini me mõistame haiglate igapäevatööd, seda sisukamat tagasisidet saame anda.

Patsiendinõukoja töö ei piirdu üksikute projektidega. Sama oluline on regulaarne kohtumine haigla juhtide, spetsialistide ja arendusmeeskondadega. Mida varem jõuab patsiendi vaade arendusprotsessi, seda suurem on võimalus luua lahendusi, mis päriselt vastavad inimeste vajadustele.

Patsiendiorganisatsioonide esindajad osalevad ja panustavas aktiivselt Regionaalhaigla seminaridel, konverentsidel ja erialastes aruteludes. Nii jõuab nõukotta värske teadmine patsientide vajadustest, rahvusvahelistest suundumustest ja uutest lahendustest. See aitab meil olla haiglale sisuline partner, mitte ainult tagasiside andja.

Minu jaoks on suurim väärtus teadmine, et meie ettepanekuid kuulatakse. Kõik muutused ei sünni kiiresti, kuid samm-sammult liigume selle poole, et patsient tunneks end haiglas mõistetuna, kaasatuna ja hoituna.

Kogemusnõustajana tooksin välja ühe mõtte, mis on saatnud mind nii nõustamistöös kui ka patsiendinõukojas tegutsedes: inimene võib unustada selle, mida talle öeldi, kuid ta mäletab väga kaua seda, kuidas ta ennast tundis. Kui patsient tunneb, et tema küsimused on oodatud, tema muresid võetakse tõsiselt ja teda koheldakse austusega, siis sünnib usaldus. Just usaldus on kvaliteetse tervishoiu üks olulisemaid alustalasid.

Vaadates tulevikku, olen optimistlik. Olen kindel, et patsiendinõukojal on veel palju võimalusi panustada Regionaalhaigla arengusse ja tulevikuprojektidesse. Meie ülesanne on märgata, kuulata ja kaasa mõelda. Tuua haiglani patsientide kogemus ning aidata kujundada teenuseid, mis vastavad inimeste tegelikele vajadustele.

Kõige selle keskmes on üks lihtne põhimõte – me aitame inimesi. Päriselt.

Ja kui patsient lahkub Regionaalhaiglast teadmisega, et ta oli kuulatud, mõistetud ja hoitud, siis oleme üheskoos teinud midagi õigesti.