Siia kogun sündmused, mis võivad pakkuda väärtust kõigile. Nii kliendile, vaimse tervise spetsialistidele, lähedastele kui ka kõigile, kes soovivad ennast arendada ja oma teadmisi täiendada.
Usun, et teadlikkus aitab teha paremaid otsuseid. Seetõttu jagan siin üritusi, infopäevi, seminare ja konverentse, mida pean oluliseks ning millel osalen sageli ka ise.
Kõik sündmused ei jõua suure avalikkuse ette, kuid paljud neist pakuvad väga väärtuslikku infot.
Psühholoogilist traumat arvestav praktika.
Kuidas märgata ja mõista psühholoogilise trauma väljendumist endas ja teistes?
Kõik inimesed ja organisatsioonid, kes puutuvad kokku ükskõik milliste traumeerivate kogemustega, saavad kujundada oma tegevusi, keskkondi ja mõtteviisi. Vähemalt sama tähtis on trauma mõistmine ja sellega arvestamine pere, kolleegide ja kogukonna tasandil. Seda tehes on kõigil võimalus luua tervemat ja turvalisemat ühiskonda. Psühholoogilist traumat arvestav praktika ehk traumateadlik praktika on raamistik, mis aitab traumast tulenevate vajadustega arvestada.
Ükskõik millise trauma kogemuse mõju mõistmine on keeruline. Veelgi keerulisem võib olla mõista selliseid raskeid ja kahjustavaid kogemusi, mille mõjuga toime tulemine saab osutuda katsumuseks omaette ja vajada meie ümber olevate inimestelt veelgi sügavamat ja teadlikumat mõistmist. Oma isiklikke kogemusi ja mõtteid psühholoogilisest traumast olid valmis jagama kogemusnõustajad ja abistavad praktikud, kes igaüks omal moel sellega igapäevaselt kokku puutuvad.
Videos esitatud mõtted on kõigi isiklikud seisukohad.
Video sisuplaan
0:00 Sissejuhatus
0:52 Miks on oluline traumat teadvustada
3:58 Mida vajab traumakogemusega inimene?
6:44 Millised on väljakutsed
11:09 Kuus traumateadlikkuse põhimõtet
13:50 Kuidas juba täna oma tööd traumaga arvestada?
16:09 Kuidas töö sind mõjutab ja mida enesehoiuks ja vastupidavuse suurendamiseks teha?
Kuidas märgata ja mõista psühholoogilise trauma välendumist endas ja teistes? Videos jagavad oma kogemusi:
– Liia Kilp, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsegrupi juht;
– Tuuli Võsa, kaugnõustamistiimi hingehoiu nõustaja, Sotsiaalkindlustusamet;
– Laura Ombler, Eesti Pagulasabi vaimse tervise programmi juht;
– Liisa Paavel, kriisireguleerimisosakonna valmisolekutalituse tiimijuht, Sotsiaalkindlustusamet
– Kogemusnõustajate Koja kogemusnõustajad:
Kätlin Madis, Geir Väinsaar ja Marika Kasemägi
Traumakogemused on isiklikud, erinevad, subjektiivsed. Oma kogemuslugu olid valmis jagama kolm inimest, kelle jaoks nende isiklikud valusad kogemused olid tõukeks kogemusnõustajana teiste toetama asumiseks. Siin on Geiri, Marika ja Kätlini lood.
Tähelepanu! Video sisaldab detaile, mis võivad mõjuda teemade osas tundlikule vaatajale häirivalt.
Traumakogemus võib viia erinevate traumatüüpide kujunemiseni sõltuvalt sellest, kellega ja millal see juhtub, kui palju on parasjagu toimetulemiseks ressursse ning millistes tingimustes kõik aset leiab. Selles videos kirjeldab psühholoogilise toe ekspert Kaia Kastepõld-Tõrs lähemalt, mil moel trauma tüübid omavahel erinevad ja kuidas mõjutavad nii sündmuse laad kui laiem ühiskondlik kontekst inimese reaktsiooni traumeerivale sündmusele.
Curabitur at nisi at ipsum pharetra sollicitudin. Morbi sed fringilla sapien, vel posuere arcu. Pellentesque varius justo a tortor blandit, a consectetur nunc malesuada. Vestibulum mollis, justo vel fermentum hendrerit.
Copyright © 2026 Naeratus OÜ
